Mitteblokeeruv pidurisüsteem (ABS)
Mitteblokeeruv pidurisüsteem (ABS – Anti-blokeeruv pidurisüsteem) on mootorsõidukite turvafunktsioon, mis takistab rataste blokeerumist (pöörlemise lõpetamist) pidurdamise ajal.
ABS aitab juhil ületada keerulisi olukordi ja säilitada teepinnaga haarduvust, eriti libedal teel pidurdamisel või häda(tugeval) pidurdamisel. Mitteblokeeruva pidurisüsteemi eesmärk on parandada sõiduki ohutust, vähendades libisemise ja juhitavuse kaotamise võimalust.
Sisu
Lühidalt ABS-i ajalugu
Mitteblokeeruva pidurisüsteemi kontseptsioon pärineb 1920. aastatest, kui prantsuse autoinsener Gabriel Voisin töötas välja mehaanilise süsteemi, mis hoiab rattad pidurdades pöörlemas. Kuid alles 1960. aastatel tutvustas Briti ettevõte Dunlop lennukitele ABS-i.
1966. aastal töötas Ameerika autotootja Bendix Corporation välja neljarattalise elektroonilise ABS-i autodele, mis paigaldati esmakordselt 1969. aasta Ford Thunderbirdile.
Aastate jooksul on ABS-tehnoloogiat pidevalt täiustatud ja sellest saanud enamiku sõidukite standardosa. Näiteks Ameerika Ühendriikides muutus ABS kohustuslikuks kõikidele uutele sõiduautodele 2000. aastal ja Euroopa Liidus 2004. aastal kõigile uutele autodele.
ABS-süsteemi komponendid
Mõned komponendid on sõiduki osa, mitte tingimata mitteblokeeruv pidurisüsteem. Kuid see süsteem kasutab neid aktiivselt oma funktsioonide täitmiseks. Seega koosneb ABS tavaliselt järgmistest komponentidest:
- Ratta kiiruse andurid: need andurid jälgivad iga ratta pöörlemiskiirust ja saadavad selle teabe ABS-i juhtseadmele.
- ABS-juhtseade: see elektrooniline seade töötleb ratta kiiruseanduritelt saadavat teavet ja määrab, millal rattad on lukustatud. Seejärel saadab see signaale, et pidurirõhku vastavalt moduleerida.
- Klapid asuvad piduritorustikus ja reguleerivad igale rattale avaldatavat rõhku. Need võivad rõhku suurendada, säilitada või vähendada vastavalt ABS-i juhtseadme juhistele.
- Pump: pump aitab taastada pidurirõhu piduritorustikus, kui klapid selle vabastavad.
- Pidurisüsteem: ABS töötab koos sõiduki olemasoleva pidurisüsteemiga, mis koosneb sellistest komponentidest nagu piduripedaal, peasilinder, pidurivoolikud, pidurisadulad ja piduriklotsid või -klotsid.
Kuidas ABS töötab
Kui juht vajutab pidurite rakendamiseks piduripedaali, tuvastavad rattakiiruse andurid ratta kiiruse järsu vähenemise, mis võib viidata ratta lukustumisele.
Kui rataste blokeerumise oht leiab kinnitust, sekkub ABS-i juhtseade, reguleerides pidurirõhku läbi ventiilide. Tänu sellele modulatsioonile on rataste blokeerumise vältimiseks vajalik optimaalne pidurirõhk ja samal ajal saavutatakse tõhus pidurdamine.
Modulatsiooniprotsess toimub kiirete pulsatsioonide jadana, mida juht võib tunda, nagu lööks piduripedaal tagasi. Ära paanitse; piduripedaali pulsatsioonid on ABS-i töö normaalne osa ja näitavad, et mitteblokeeruv pidurisüsteem töötab korralikult.
ABS-süsteemi eelised
Mitteblokeeruv pidurisüsteem pakub mitmeid eeliseid, sealhulgas:
- Parem juhitavus: takistades rataste blokeerumist, võimaldab ABS juhil järsu pidurdamise ajal rooli kontrolli säilitada, mis võib vältida kokkupõrkeid või sõiduki juhitavuse kaotamist.
- Lühem peatumisteekond: mitteblokeeruv pidurisüsteem aitab vähendada pidurdusteekonda märjal või libedal pinnal, vältides rataste blokeerumist ja säilitades veojõu.
- Väiksem libisemisoht: pidurdusrõhku moduleerides vähendab ABS külglibisemise tõenäosust äkilisel või tugeval pidurdamisel.
- Parem sõiduki stabiilsus: ABS aitab säilitada sõiduki stabiilsust pidurdamisel, mis on eriti kasulik hädaolukordades või libedal teel sõites.
ABS-süsteemi piirangud
Kuigi ABS pakub märkimisväärset kasu turvalisusele, ei ole see ka piiranguteta. Juhid peaksid teadma, et ABS ei põhjusta alati lühemat pidurdusteekonda, eriti lahtisel või ebatasasel pinnal, nagu kruus või lumi.
Auto pidurisüsteem: kuidas see töötab?
Lisaks ei suuda mitteblokeeruv pidurisüsteem kompenseerida halbu sõiduharjumusi ega ohtlikku kiirust. Juht peaks alati hoidma ohutut pikivahet, sõitma mõistliku kiirusega ja olema ebasoodsate ilmastikutingimuste korral ettevaatlik.
Veojõukontroll ja ESC
Kui mitteblokeeruva pidurisüsteemi peamine eesmärk on vältida rataste blokeerumist pidurdamise ajal, siis kaasaegsed sõidukid sisaldavad sageli täiendavaid turvasüsteeme, nagu veojõukontroll ja elektrooniline stabiilsuskontroll (ESC). Need süsteemid teevad koostööd ABS-iga ja suurendavad seega sõiduki ohutust ja stabiilsust.
Veojõukontroll: mida peaksite selle kohta teadma?
Veojõukontroll aitab vältida rataste pöörlemist kiirendamisel, eriti libedal teel. Kui süsteem tuvastab veojõu vähenemise, vähendab see mootori võimsust või rakendab pöörlevatele ratastele pidureid, aidates sõidukil veojõudu säilitada ja vältida libisemist. Veojõukontroll on kasulik sõites märgades, jäistes või lumistes tingimustes.
Elektrooniline stabiilsuskontroll (ESC) jälgib sõiduki suunda ja võrdleb seda juhi kavandatud suunaga, mida näitab rooli kaldenurk. Kui süsteem tuvastab lahknevused nende kahe parameetri vahel, pidurdab see üksikuid rattaid või vähendab mootori võimsust, et sõiduk ettenähtud rajale tagasi viia.
ESC-süsteem: kuidas elektrooniline stabiilsuskontrollisüsteem töötab?
ESC-süsteem on seetõttu kasulik, kui sõidukil on külglibisemise või ümbermineku oht, näiteks äkiliste kõrvalepõiklemise manöövrite või suurel kiirusel kurvides sõitmisel.
Miks on ABS F1-s keelatud?
Huvitav fakt, mida te ABS-i kohta ei teadnud, on selle vormel-1 võidusõidu keeld. 1990. aastate alguses katsetasid mitmed vormel 1 meeskonnad oma võidusõiduautodes ABS-süsteeme, et saada rajal konkurentsieelist.
Mure autode keerukuse ja kaalu suurenemise pärast ning võimalikud ebaõiglased eelised viisid aga Fédération Internationale de l'Automobile'i (FIA) 1993. aastal vormel-1 ABS-i kasutamise keelustamiseni. Keeld kehtib tänaseni ja ka kehtib veojõukontrolli kohta.
Föderatsiooni hinnangul nõuab nende süsteemidega varustatud sõiduki juhtimine vähem oskusi. See keeld on aga näide sellest, et motospordis on sooritus enne ohutust.
KKK – küsimused ja vastused ABS-i kohta
Kas ABS vähendab pidurdusteekonda igas olukorras?
Vastus. Kuigi mitteblokeeruv pidurisüsteem võib aidata pidurdusteekonda märjal või libedal pinnal lühendada, ei pruugi see alati põhjustada lühemat peatumisteekonda lahtistel või ebatasastel pindadel (nt kruusal või lumel). ABS-i peamine ülesanne on vältida rataste lukustumist ja säilitada juhitavust tugeva pidurdamise ajal.
Kas ma saan ikkagi pidureid kasutada, kui ABS tuli põleb?
Vastus: kui ABS-i hoiatustuli süttib, viitab see tavaliselt probleemile süsteemis. Enamasti jääb siiski tööle sõiduki klassikaline pidurisüsteem, tänu millele saab sõiduki ohutult peatada.
Auto armatuurlaua hoiatustuled: mille eest need hoiatavad?
See süsteem on üks peamisi ohutuse elemente, mistõttu on oluline probleem võimalikult kiiresti lahendada.
Kas ABS võib põhjustada piduripedaali löömise?
Vastus: jah, kui mitteblokeeruv pidurisüsteem takistab aktiivselt rataste blokeerumist, moduleerib see kiiresti pidurirõhku, mis võib põhjustada piduripedaali löömise (pulseerimistunne). See on ABS-süsteemi töö normaalne osa ja näitab, et see töötab korralikult.
Kas ABS-i on võimalik paigaldada vanemale sõidukile, millel seda pole?
Vastus: ABS-i tagantjärele paigaldamine sõidukile, mis ei olnud algselt ABS-iga varustatud, võib olla keeruline ja kulukas protsess, mis sageli hõlmab pidurisüsteemi olulisi muudatusi ja lisakomponentide paigaldamist. Kuigi see on tehniliselt võimalik, ei ole see üldiselt soovitatav kulude, keerukuse ja võimalike komplikatsioonide tõttu monteerimisprotsessi käigus.
Järeldus
Kokkuvõtteks võib öelda, et mitteblokeeruv pidurisüsteem on tänapäevaste sõidukite põhiline turvaelement, mis parandab juhitavust ning vähendab libisemise või sõiduki üle juhitavuse kaotamise ohtu.