Ülejuhitavus: kuidas toime tulla ülejuhitava libisemisega?
Ülejuhitavus on nähtus, mis tekib autoga sõites ja väiksemate kurvidega kurvide läbimisel suurematel kiirustel või ebasoodsates teeoludes.
Selle nähtuse nimi on tuletatud sellest, et auto või ainult selle tagasild pöörab liigselt ülejuhitavuse ajal.
Sisu
Millised autod kannatavad ülejuhitavuse all?
Ülejuhitavus ilmneb loomulikult esi- ja tagaveoliste autode puhul. Kuigi see pole alati nii. Tõepoolest, ülejuhitavus võib ilmneda ka esiveoliste ja ette paigaldatud mootoritega sõidukitel.
Vedav sild: eesmine, tagumine, 4x4. Kuidas see autot mõjutab?
Ülejuhitava libisemise saavutamine sellisel autol on aga keeruline ja eriti ohtlik, kuna seda libisemist ei saa kontrollida. Seda seetõttu, et tagarataste asemel juhitakse esirattaid.
Kuidas väljendub auto ülejuhitavus?
Ülejuhitavuse ajal on esirehvidel suurem haarduvus kui taga. See põhjustab auto pöörlemise vastassuunas või kontrolli alt väljumise, tehes soovimatu tagasipöörde. See võib juhtuda, eriti suurel kiirusel kurvis sõites või järsult suunda muutes.
Ülejuhitavuse põhjused
Auto ülejuhitavuse põhjuseks on tagasilla rataste haardumise kadumine. Tagatelje haarduvuse kaotamisel võib aga olla mitu põhjust ning need erinevad oluliselt jõuallika paigutusest ning seega ka veosillast ja mootori paigutusest.
Jõuallika paigutus: kuidas see autot mõjutab?
Tagaveo ja taha paigaldatud mootoriga jõuallika paigutuse korral põhjustab ülejuhitavust tavaliselt liiga suur tagasilla kiirendus koos külgjõududega. Tagatelje taga asuv mootor mõjub kurvis sõites oma suure kaalu tõttu nagu pendel.
Seevastu tagaveoliste ja ette paigaldatud mootoritega autodel on tagateljed üldse koormamata. Kerge tagasild surub seega raskema esitelje ja selle ette raske ülejäänud auto.
See võib põhjustada veotelje rataste libisemist suure kiirenduse või järsu suunamuutuse ajal, millega kaasneb sõiduki suur kaal. Tagatelje kõrvalekaldumine kursilt on põhjustatud auto tagaosale mõjuvatest inertsiaalsetest jõududest.
Ülejuhitavus võib aga tekkida ka esiveolise ja ette paigaldatud mootoriga sõidukil. Selline libisemine võib tekkida manöövri ajal, mis pidi kõrvaldama alajuhitavuse, või kurvist läbi sõitmisel käsipiduriga.
Alajuhitavus: kuidas alajuhitavuse korral hakkama saada?
Ilma vedava tagateljeta sõiduki ülejuhitav külglibisemine on aga väga ohtlik, kuna seda pole võimalik kontrollida.
Kuidas tekib ülejuhitav libisemine?
Ülejuhitavuse ajal keerab auto esiosa meelsasti kurvi, kuid tagumine osa jätkab algses suunas. See põhjustab auto pöörlemise vastassuunas või kontrolli alt väljumise, tehes soovimatu tagasipöörde. Selle nähtuse nimi on seega tuletatud sellest, et sõiduk pöörab ülejuhitavuse ajal liiga palju.
Erinevalt alajuhitavast libisemisest, mille puhul sõiduk jätkab sirgjoonelist liikumist, hakkab ülejuhitava libisemise korral sõiduk pöörlema ümber oma telje. Tugeva pöörlemise ja alajuhitavuse korral võib sõiduk kurvi välisservas teelt välja lennata.
Rusikareeglina ilmneb ülejuhitavus enamasti tagaveolistel autodel, kuid esiveolised sõidukid pole erandiks. Esiveolise sõiduki puhul on ülejuhitava libisemise saavutamine üsna keeruline ja ohtlik.
Kuidas toime tulla ülejuhitava libisemisega?
Ülejuhitavusega libisemise omandamine ei ole nii lihtne kui alajuhitavuse omandamine. See nõuab üsna vähe kogemusi ning hoolikat tööd rooli ja gaasipedaaliga.
Kui sõidukil tekib ülejuhitav külglibisemine, on vaja rooli järsult pöörata pöörde kursi vastasküljele. See tähendab, et suunate oma auto esirattad kurvist välja. Nii on võimalik välistada sõiduki telje muutus, mis võimaldab autol jätkata esialgsel trajektooril, kuid ainult külgsuunas.
Seejärel on olenevalt olukorrast võimalik tagasilla libisemist korrigeerida gaasipedaali vajutades või vabastades. Gaasihoova lisamine võib suure raadiusega kurvis libisemisel suunata sõiduki tagaosa, kuid gaasi lahtivõtmine aitab saada haarduvust väikese raadiusega kurvides libisemisel.
Oletame aga, et reaktsioon ülejuhitavale libisemisele on ebaproportsionaalne. Sel juhul võib sõidukil kohe tekkida uus ülejuhitav libisemine, mis paiskab pärast veojõu saavutamist sõiduki tagumise osa vastasküljele ja pöörab liiga palju tee telje suunas. Me ei soovita ülaltoodut teha, välja arvatud juhul, kui olete piisavalt kogenud ja nagu alati, omal vastutusel.
Ülejuhitava libisemise oht
Ülejuhitava libisemise oht seisneb selle juhtimise keerukuses. Põhjus on selles, et gaasipedaali vajutamine või vabastamine ei lahenda tavaliselt alati olukorda. Ülejuhitava libisemise ületamiseks on vajalik gaasipedaali ettevaatlik vajutamine/vabastamine ja auto rooli õigel hetkel pööramine.
Oletame aga, et sõidukil, mida ei juhita tagasillast, tekib ülejuhitavus. Sel juhul on sellise libisemisega praktiliselt võimatu hakkama saada, sest juhil pole vahendeid tagatelje haardumisvõimet mõjutada.
Viimane müüt
Autojuhtide seas levib lugematul hulgal autotööstuse müüte. Samuti on üks laialt levinud müüt, mis sobib selle teemaga väga hästi. Mõnede autohuviliste arvates saab esiveolise autoga ainult alajuhitavus, tagaveoga autol aga ainult ülejuhitavus.
Üle- ja alajuhitavus: mis vahe on?
Ülaltoodud väide kehtib vaid suure kiirenduse korral kurvis sõites. Tavatingimustes võib mis tahes jõuülekandega autol tekkida igasugune libisemine, olgu siis ala- või ülejuhitavus.