Jõuallika paigutus: kuidas see autot mõjutab?
Jõuallika paigutus kirjeldab, kus autos mootor asub ja millist telge juhitakse.
Lisaks sellele teabele on aga ka jõuallika paigutuse valik võtmetegur, mis määrab auto sõiduomadused, tootmiskulud ja võimalikud autokered.
Sisu
- Mootori paigutus
- 1. Mootor asetatud ette
- 2. Mootor asetatud taha
- 3. Mootor asetatud keskele
- Mootori paigutuse omadused
- Alajuhitavus
- Ülejuhitavus
- Üle- ja alajuhitavuse kõrvaldamine
- Vedav sild
- Jõuallika paigutus ning nende plussid ja miinused
- 1. Esimootor ja tagavedu
- 2. Esimootor ja esivedu
- 3. Tagamootor ja tagavedu
- 4. Mootor kesk- ja tagavedu
- Järeldus
Mootori paigutus
Mootor ja selle lisaseadmed moodustavad suure osa auto massist. See kaal on aga koondunud vaid väikesesse kohta, mistõttu mõjutab see oluliselt auto raskuskeskme asendit ja seeläbi ka sõiduomadusi.
Raskuskeskme asukoht mõjutab otseselt auto üksikutele telgedele mõjuvat rõhku. Seega, kui mootor asub esitelje lähedal, avaldatakse sellele teljele rohkem survet. Ja vastupidi, kui mootor asub tagateljele lähemal, on rõhk sellele teljele suurem.
Mida suurem on rõhk auto teljele, seda suurema haardumise suudavad rehvid saavutada. Auto juhitavus ebasoodsates ja ekstreemsetes tingimustes sõltub haardumisastmest.
Mootori paigutus kirjeldab, kus mootor autos asub või kus seda hoitakse. Mootori paigutus mõjutab oluliselt auto sõiduomadusi ja konkreetset tüüpi autokerede kasutamise võimalust.
Auto keretüübid: kas teadsid neid kõiki?
Mootori paigaldamiseks on ainult kolm põhikontseptsiooni, sealhulgas:
- Mootor asetatud ette
- Mootor asetatud taha
- Mootor asetatud keskele
1. Mootor asetatud ette
Mootor on paigaldatud esisilla kohale kas põiki (tavaliselt esisillaveoga) või pikisuunas (tavaliselt tagasilla veoga). Mõlemal juhul on võimalik kasutada ka nelikvedu.
2. Mootor asetatud taha
Sel juhul saab mootori asetada tagasilla kohale või taha. Tavaliselt on mootor paigaldatud pikisuunas ja see veab tagatelge või mõlemat telge.
3. Mootor asetatud keskele
Mootor on paigutatud tagumise telje ette või esitelje taha. Enamasti on mootor aga paigutatud pikisuunas tagasilla ette ja veab auto tagasilla.
Mootori paigutuse omadused
Nagu öeldud, mõjutab mootori paigutus oluliselt auto sõiduomadusi. Eespaigaldatud mootoriga autot saab konstrueerida kõigis teadaolevates kere versioonides. Lisaks on sellise auto tootmiskulud madalamad. Ees paigaldatud mootoriga auto on ka stabiilsem ja paremate pidurdusomadustega.
Seevastu on aga auto, mille taga asub mootor, tänu millele on võimalik tagasilla veojõudu efektiivsemalt kasutada. Kiirenduse ajal tõuseb tagasillale mõjuv rõhk, mis võimaldab suuremat jõudu teele edastada ilma rehvide haarduvust kaotamata.
Tagumine mootor välistab tavaliselt enamlevinud autokereversioonide, nagu sedaanid, luukpärad ja universaalid, kasutamise. Mootori asetamine ette või taha põhjustab kurvides sõitmisel spetsiifilise käitumise.
Alajuhitavus
Auto esiteljele mõjuv suur kaal põhjustab kurvi läbimisel sõiduki soovimatust muuta sõidusuunda.
Alajuhitavus: kuidas alajuhitavuse korral hakkama saada?
Just seetõttu kipuvad ette paigaldatud mootoriga autod suurel kiirusel või halva haardumisega kurvis sõites jätkama oma algses suunas ja lendama kurvi välisservast välja. Seda nähtust nimetatakse alajuhitavaks.
Ülejuhitavus
Ülejuhitavus on nähtus, mis tekib siis, kui auto esiosa keerab meelsasti kurvi, kuid tagumine osa jätkab algses suunas.
Ülejuhitavus: kuidas toime tulla ülejuhitava libisemisega?
See põhjustab auto pöörlemise vastassuunas või kontrolli alt väljumise, tehes soovimatu tagasipöörde.
Üle- ja alajuhitavuse kõrvaldamine
Mõlemat nähtust on võimalik üheaegselt kõrvaldada jõuallika paigutuse erinevate disainilahenduste abil. Nende disainilahenduste hulka kuulub näiteks mootori paigutamine auto tagasilla ette (mootor asetatakse keskele).
Üle- ja alajuhitavus: mis vahe on?
Sel juhul surub mootori kaal mõlemale teljele võrdselt 50:50. Sellise paigutuse miinusteks on aga auto suured välismõõtmed ja minimaalne siseruum. Seda paigutust kasutatakse peamiselt spordi- ja võidusõiduautodes.
Vedav sild
Nii nagu on oluline mootori paigutus, on oluline määrata ka sõidetava auto telg. Enamasti valitakse auto veosild sõltuvalt mootori asukohast.
Vedav sild: eesmine, tagumine, 4x4. Kuidas see autot mõjutab?
Mõned mootorikinnituse ja veotelgede kombinatsioonid ei ole kasutatavad. Näiteks on mootor paigutatud taha koos esisillaveoga. Teljevedu annab autole spetsiifilised sõiduomadused. Kaheteljeliste autode jaoks on järgmised teljeveo võimalused:
- Esisillavedu
- Tagatelg
- Nelikvedu
1. Esisillavedu
Auto sõidu tagavad vaid esirattad, mis samal ajal muudavad ka auto suunda. Seda tüüpi ajamit kasutatakse ainult siis, kui auto mootor asub ees.
2. Tagatelje ajam
Tagumised rattad tagavad auto vedu, esirattaid kasutatakse aga auto suuna muutmiseks. Seda tüüpi ajamit kasutatakse nii ees kui ka keskel asuvate mootoritega.
3. Nelikvedu
Auto veo tagavad kõik auto rattad, samas kui see kõigi nelja ratta ajam võib olla püsiv või lülitatav.
4 rattaveo hoiatustuled: mis vahe on 4x4 kõrge, madala või automaatse vahel?
Kui nelikvedu on ümberlülitatav, on võimalik auto ajam lülitada kas esisillaveorežiimile või tagasilla veorežiimile.
Jõuallika paigutus ning nende plussid ja miinused
Mootori kinnituse ja teljeveo kombinatsioon mõjutab oluliselt auto sõiduomadusi. Hea näide on esimootori ja tagasilla veoga auto.
Hoolimata sellest, et ette paigaldatud mootoriga autod kipuvad alajuhitama, kipuvad esi- ja tagasillaveo raske mootori puhul need oluliselt ülejuhitama.
Nelikvedu püüab kõrvaldada enamiku esi- või tagaveo puudustest. See eeldab aga mitme komponendi kasutamist, mis suurendab auto kaalu.
Mootori ja sillaveo paigutuse põhjal on võimalik luua mitu erinevat jõuallika paigutust. Need on kõige levinumad kaasaegsetes autodes kasutatavad jõuallika paigutused.
- Esimootor ja tagavedu
- Esimootor ja esivedu
- Tagamootor ja tagavedu
- Keskmootor ja tagavedu
1. Esimootor ja tagavedu
Seda autokontseptsiooni iseloomustavad madalad konstruktsiooninõuded šassiirühmadele, kui kasutada jäik tagasild ja võimalik on trapetsikujuline esitelg. Selle kontseptsiooni miinuseks on aga auto äärmine ülejuhitavus.
2. Esimootor ja esivedu
Seda kontseptsiooni kasutavad enamik sõiduautosid, kuna see võimaldab luua väikese suure mootoriga auto. See kontseptsioon annab disaineritele ka autokere loomisel lugematul hulgal valikuvõimalusi.
3. Tagamootor ja tagavedu
See kontseptsioon võimaldab kasutada lihtsat esitelge, mis on väga tugev, kuid nõuab sageli keeruka tagasilla kasutamist. Sellise kontseptsiooniga autod kipuvad ülejuhitama.
4. Mootor kesk- ja tagavedu
Tagaveo ja mootori keskele paigutamise kontseptsiooni kasutatakse eelkõige sportautode puhul. Tänu sellele kontseptsioonile on kaalujaotus mõlemal teljel võrdne 50:50 ning seega on auto üle- ja alajuhitavus oluliselt välistatud.
See kontseptsioon ei sobi aga igapäevaseks kasutamiseks mõeldud autodele. Puuduseks on auto suured välismõõtmed ja väike siseruum, kuhu tavaliselt mahub vaid kaks inimest.
Nelikveoga on võimalik luua selliseid kontseptsioone nagu:
- Esimootor ja nelikvedu
- Tagamootor ja nelikvedu
- Tagamootor ja nelikvedu
Erinevate autokerede kasutamise tõttu on nendest kontseptsioonidest enim kasutatud esimootori ja nelikveo kontseptsioone. Üks põhjusi, miks see nii on, on see, et paljude nelikveoliste autode kered on tuletatud esiveolistest autokeredest.
Järeldus
Jõuallika paigutus on auto otstarbe ja teatud omaduste kindlaksmääramisel hädavajalik. Jõuallika paigutusi on erinevaid, kuigi paigutus, mille puhul mootor asetatakse tagumisse esitelje vedamise ajal, ei ole kasutatav. See paneks auto ülejuhitavaks ning veotelje rattad kaotaksid kiirendamisel oluliselt haarduvust.