Mootor ei kuumene õige temperatuurini: kus on probleem?
Jahutusvedeliku temperatuur on mootori õigeks ja tõhusaks tööks väga oluline. Igal mootoril on teatud ideaalne töötemperatuur, milleni see optimaalseks tööks peab jõudma.
Mootori õigeks tööks on jahutusvedeliku ideaalne temperatuur sõltuvalt mootori tüübist ja konstruktsioonist vahemikus 80–90 °C (176–194 kraadi Fahrenheiti järgi).
Sisu
Sissejuhatus
Kui mootor ei ole optimaalselt soojenenud ja selle temperatuur on madalam kui peaks, näitab see suuremat kütusekulu, halvemat tööd ja suuremat müra. Lisaks suureneb madala temperatuuri tõttu ka hõõrdumine, mis põhjustab mootori kõigi osade suuremat kulumist.
Kuid mis põhjustab probleemi, kui jahutusvedeliku temperatuuri indikaator ei saavuta mootori optimaalset temperatuuri? Selle probleemi põhjuseks võib olla mõne mootorikomponendi rike, kõige sagedamini termostaadi või jahutusvedeliku temperatuurianduri rike.
Kuidas halb termostaat endast märku annab?
Halva termostaadi probleem avaldub jahutusvedeliku liiga kõrges või vastupidi madalas temperatuuris. Lihtsamalt öeldes mootor kas kuumeneb üle või ei kuumene õige temperatuurini. Mõlemad juhtumid on tõsised ja need tuleb võimalikult kiiresti lahendada.
Sinine mootori jahutusvedeliku hoiatustuli: mida see tähendab? 🥶
Oletame, et mootor ei saa õige töötemperatuurini soojeneda. Sel juhul saate väga lihtsalt teada, et jahutusvedeliku temperatuuriindikaator ei tõuse kõrgemale kui 70 °C (või veidi üle 150 kraadi Fahrenheiti järgi).
Lisaks väljendub see probleem ka väga nõrgast soojendusest, õigemini auto soojeneb, aga umbes samamoodi, kui hommikul peale seda, kui ta on terve öö külmunud tänaval seisnud, käivitada.
Kuidas termostaat jahutusvedeliku temperatuuri mõjutab?
Termostaat on seade, mis kontrollib jahutusvedeliku voolu mootori jahutusringis. Selle seadme ülesanne on juhtida jahutusringi ning võimalikult kiiresti saavutada ja hoida mootori optimaalset töötemperatuuri.
Termostaat: kuidas see töötab?
Kui mootor on külm, varustab veepump jahutusvedelikuga ainult silindriploki korpust ja pead. Jahutusvedelik suunatakse peast ja mootoriplokist möödaviiguvooliku kaudu pumpa tagasi, kuna termostaat on endiselt suletud.
Pärast optimaalse töötemperatuuri saavutamist avaneb termostaadi klapp. Jahutusvedelik hakkab läbi kogu jahutusringi voolama radiaatorisse, kus voolav õhk jahutab jahutusvedelikku.
Optimaalse temperatuuri hoidmist kontrollitakse termostaadi ventiili avamise ja sulgemisega, mis toimub vaha, parafiini jms termostaadi täidiste abil. Soovitud temperatuuri saavutamisel vaha vedeldub ja paisub, surudes vastu kolvi, mis avab termostaadi klapi.
Viimastest automudelitest leiab aga elektriliselt juhitavaid termostaate, millega saab jahutust täpsemalt juhtida.
Termostaadi klapp peab aga avanema õigel hetkel – mitte liiga vara, aga ka mitte liiga hilja. Kui termostaatventiil avaneks liiga vara, soojeneks mootor aeglaselt ja halvasti ning ei hoiaks optimaalset töötemperatuuri. Kui termostaat avaneks liiga hilja, oleks temperatuur liiga kõrge ja jahutusvedelik keeb.
Kuidas ilmneb halb jahutusvedeliku temperatuuriandur?
Kui see on halb jahutusvedeliku temperatuuriandur, on probleem veidi spetsiifilisem. Oletame, et see on selle anduri rike. Sel juhul pole probleem mootori ülekuumenemises või mittekuumenemises, kuigi see võib esmapilgul nii tunduda, sest jahutusvedeliku temperatuurinäidik võib lüüa ja hüpata temperatuuriskaalal nii, nagu tahab.
Kuid see pole ainus probleem, sest seda andurit ei kasutata ainult jahutusvedeliku temperatuuri näitamiseks. Jahutusvedeliku temperatuuriandur on oluline komponent, mis juhib kogu mootori tööd. Kuna see andur segab peaaegu kõike mootori tööga seonduvat, võib see tekitada ka erinevaid probleeme alates halvast mootorikäivitusest kuni pöörete kõikumise ja liiga suure kütusekuluni.
Jahutusvedeliku temperatuuriandur salvestab jahutusvedeliku temperatuuriandmed ja saadab need seejärel mootori juhtseadmele. Andurite andmed on üks olulisi infokilde, mida mootori juhtseade kasutab mootori oleku kindlakstegemiseks ja vastavalt sellele mootori töörežiimi muutmiseks.
Mootori juhtseade: mis on selle funktsioon?
Jahutusvedeliku temperatuurianduri andmete abil mõjutab juhtseade kütuseannust, süüte ajastust, sissepritseaega ja tühikäigu kiirust. Mõned mootorid kasutavad kahte andurit.
Need on kaks andurit, millest üks teavitab ECU-d mootori olekust ja teine toimib armatuurlaual jahutusvedeliku temperatuuri indikaatorina. Seega, kui lahkub ainult jahutusvedeliku temperatuuri indikaatori jaoks mõeldud andur, pole see probleem.
Kõrge kütusekulu: 14 kõige levinumat põhjust
Palju hullem olukord tekib siis, kui rikki läheb jahutusvedeliku temperatuuriandur, mis annab mootori juhtplokile mootori olekust teada. Sel juhul võib tekkida erinevaid probleeme, nagu suurenenud kütusekulu, mis on tingitud halvast infost mootori temperatuuri kohta (ECU annab suurema annuse kütust nagu oleks mootor külm), raske käivitamine, mootori ebastabiilne töö, või suurenenud tühikäigukiirus.
Järeldus
Olgu tegu termostaadi või jahutusvedeliku temperatuurianduri rikkega, ei tasu oodata ning see probleem tuleb võimalikult kiiresti lahendada.