Elektrooniline stabiilsusprogramm ehk lühidalt ESP viitab elektroonilisele stabiliseerimissüsteemile, mille eesmärk on suurendada sõiduohutust. See on üks esimesi ja samal ajal ka enim kasutatud elektroonilisi stabiliseerimissüsteeme.

See süsteem jälgib pidevalt auto liikumist ja suudab tuvastada veojõu kadumise või soovimatu suunamuutuse. Kui selline sündmus juhtub, sekkub ESP automaatselt ja stabiliseerib sõiduki pidurite, rooli, mootori ja käigukasti kontrollitud sekkumiste kaudu.

Sisu

• Sissejuhatus
• ESP funktsioon
• ESP komponendid
• Kuidas ESP töötab?
• ESP hoiatustuli – kas on probleem?
• Mis vahe on ESP-l ja ESC-l?
• Elektroonilise stabiilsussüsteemi märgised
• Järeldus

Sissejuhatus

ESP kasutab ka elektroonilisi abilisi, nagu ABS- või ASR-süsteem. Tänu elektroonilisele stabiliseerimissüsteemile nagu ESP on võimalik ära kasutada auto sõiduomaduste kogu potentsiaal.

Seotud postitus - 

ABS-süsteem: kuidas see töötab ja milleks see on ette nähtud?

Samuti näitab statistika, et ESP suurendab aktiivset ohutust, vähendades seeläbi liiklusõnnetusi. Kui kõik sõidukid oleksid varustatud ESP-ga, saaks umbes 1/10 õnnetustest ära hoida.

BOSCH ja Mercedes-Benz töötasid autos sõitmise ohutuse suurendamiseks välja elektroonilise stabiilsusprogrammi, mis neil ka õnnestus. ESP toimib sõiduki aktiivse ohutuse elemendina, kuna ületab juhi võime kriitilistes olukordades juhtida, mistõttu kuulub see elektrooniline süsteem tänapäeval auto kohustusliku varustuse hulka.

ESP funktsioon

Elektrooniline stabiliseerimissüsteem (ESP) aitab juhil juhtida kriitilisi sõiduolukordi, kui sõiduk võib libiseda. Juhtseade võrdleb andmeid sõidusuuna tegeliku seisu kohta juhi valitud sõidusuuna andmetega.

Andmed juhi valitud suuna ja tegeliku sõidusuuna kohta hangib ESP-süsteem erinevatelt anduritelt, näiteks:

• rooli pöörlemine
• ratta pöörlemiskiirus
• pidurivedeliku rõhk
• gaasipedaali asend
• piki- ja külgkiirendus

ESP komponendid

ESP-süsteem koosneb mitmest omavahel ühendatud osast, millest igaühel on oluline roll sõiduki ebastabiilsuse tuvastamisel ja parandamisel. Põhikomponendid hõlmavad järgmist:

Andurid

ESP-süsteemid kasutavad mitut andurit, et jälgida pidevalt sõiduki liikumist ja tingimusi:

1. Ratta kiiruse andurid: mõõtke iga ratta kiirust, et tuvastada, kas mõni ratas libiseb või kaotab veojõu.
2. Roolinurga andur: jälgib juhi juhtimissisendit, et määrata kindlaks sõiduki kavandatud suund.
3. Lengerduskiiruse andur: mõõdab sõiduki pöörlemist ümber vertikaaltelje, näidates, kas see pöörab.
4. Külgkiirenduse andur: jälgib sõiduki külgsuunalist liikumist, et tuvastada võimalik libisemine.

Elektrooniline juhtseade (ECU)

ECU on ESP-süsteemi aju, mis töötleb andurite andmeid, et teha kindlaks, kas sõiduki üle on oht juhitavuse kaotamiseks. ECU sekkub, reguleerides sõiduki pidurdust ja mootori võimsust, kui tuvastatakse võimalik ebastabiilsus.

Pidurdamine ja mootori juhtimine

ECU suhtleb sõiduki piduri- ja mootorisüsteemidega vajalike paranduste tegemiseks, näiteks:

1. Individuaalne rataste pidurdamine: ECU võib ala- või ülejuhitavuse parandamiseks rakendada pidurdusjõudu ühele või mitmele rattale.
2. Mootori pöördemomendi juhtimine: ECU võib vähendada mootori võimsust, et piirata rataste pöörlemist ja aidata sõidukil veojõudu taastada.

Kuidas ESP töötab?

Tänu rooliratta pöörlemisandurile, pidurivedeliku rõhule ja gaasipedaali asendile tuvastab ESP, kuhu juht autosse suundub või kuhu rool on suunatud. ESP tuvastab tänu järelejäänud anduritele sõiduki tegeliku suuna.

Kui andmed ei ühti, hindab ESP-süsteemi juhtseade seda libisemiseks ning auto stabiliseerub ja kompenseerib algava libisemise automaatselt. Pärast seda, kui ESP tuvastab veojõu vähenemise, pidurdab see automaatselt auto vasakut/paremat tagumist või vasakut/parempoolset esiratast eraldi.

See ei juhtu mitte ainult pidurdamisel, vaid ka kiirendamisel ja kurvi läbimisel, mille tõttu ESP hoiab sõiduki libisemise eest. Tänu ESP-le on auto seetõttu stabiilsem ja juhitavam.

ESP hoiatustuli – kas on probleem?

Vaatamata oranžile värvile ei pruugi ESP hoiatustuli anda märku elektroonilise stabiliseerimissüsteemi probleemist. Mõned elektroonilised stabiliseerimissüsteemid sekkuvad isegi auto roolimisse ja kiirusesse ning vajadusel reguleerivad mootori võimsust või pööravad sõiduki rattaid soovitud suunas.

Kui süsteem häirib roolimist, vilgub ESP hoiatustuli. See ei ole probleem. Pigem vastupidi – elektrooniline stabiilsusprogramm on aktiivne. Kui see hoiatustuli vilgub, sattusite tõenäoliselt raskesse sõiduolukorda ning ESP-süsteem sekkus ja stabiliseeris sõiduki.

Seotud postitus - 

ESP hoiatustuli: mida see tähendab ja miks see põleb?

Teatud juhtudel võib see hoiatustuli vilkuda ja seejärel põlema jääda. Sel juhul sekkub süsteem roolimisse, et vältida sõiduki libisemist. Kui süsteem töötab korralikult, kustub hoiatustuli kohe, kui auto stabiliseerub.

Kui aga ESP hoiatustuli jääb põlema ka tavatingimustes, on tõenäoliselt probleem elektroonilises stabiilsussüsteemis.

Mis vahe on ESP-l ja ESC-l?

ESP, mis tähendab elektroonilist stabiilsusprogrammi, on sama süsteem, mis ESC – elektrooniline stabiilsuskontroll. ESP-l ja ESC-l pole vahet, küll aga nime. See on tingitud asjaolust, et erinevad autotootjad kasutavad teatud funktsioonide jaoks erinevaid nimetusi.

Seotud postitus - 

ESC-süsteem: kuidas elektrooniline stabiilsuskontrollisüsteem töötab?

Elektroonilise stabiilsussüsteemi märgised

Järeldus

Elektrooniline stabiilsusprogramm on auto stabiilsuse, sõiduohutuse ja juhi enesekindluse suurendamisel ülioluline. Statistika ja hinnangute kohaselt hoiab see süsteem ära palju liikluses hukkunuid ja vigastusi.

Alates 2012. aastast nõuab NHTSA, et kõik USA-s müüdavad uued sõiduautod peavad olema varustatud elektroonilise stabiilsusprogrammiga. Seevastu Euroopa Komisjoni hinnangul peab kõigil uutel sõiduautodel EL-is olema elektrooniline stabiilsusprogramm.